22. mail toimus Tartus Eesti esimene Euroopa kultuuriteede seminar, mis tõi kokku Eestis tegutsevate ja kujunemisjärgus kultuuriteede eestvedajad, teadlased, muuseumide ja omavalitsuste esindajad ning turismivaldkonna spetsialistid. Seminari eesmärk oli jagada kogemusi, tutvustada erinevaid Euroopa Nõukogu kultuuriteid ning arutada, kuidas rahvusvahelistesse võrgustikesse kuulumine aitab väärtustada Eesti kultuuripärandit ja tugevdada piirkondade arengut.
Seminarilt jäi kõlama selge sõnum: Euroopa kultuuriteed ei ole pelgalt matka- või turismimarsruudid. Need ühendavad teadusuuringuid, kultuuripärandit, kohalikke kogukondi, ettevõtlust ja rahvusvahelist koostööd. Kõik ettekanded rõhutasid, et kultuuritee sünnib inimeste koostööst ning selle edu sõltub eelkõige võimest jutustada usaldusväärselt ja kaasahaaravalt oma piirkonna lugu.
Päeva jooksul tutvustati mitmeid Euroopa kultuuriteid, mille Eesti partnerid juba tegutsevad või mille võrgustikega ollakse liitunud. Kõneldi Hansa kultuuriteest, ajalooliste kalmistute teest, viikingipärandit ühendavast Destination Vikingvõrgustikust, palverännuteest Romea Strata ning äsja Euroopa kultuuritee tunnustuse saanud Laulupärandi teest. Kuigi nende teemad ulatuvad keskaegsetest linnadest ja palverännakutest kuni laulutraditsioonide ja kalmistukultuurini, ühendab neid ühine eesmärk – muuta Euroopa ühine kultuuripärand nähtavaks ja tähenduslikuks tänapäeva inimesele.
Olav Püha Fond tutvustas seminaril Eesti Olavitee kujunemist Euroopa püha Olavi kultuuriruumi osana. Ettekandes rõhutati, et Eesti Olavitee ei ole üksnes uus matkarada, vaid teadusuuringutele tuginev kultuuriprojekt, mis seob omavahel Läänemere piirkonna ajaloo, keskaegsed kirikud, rannamaastikud ja kohalike kogukondade pärandi. Nii loob tee uusi võimalusi nii kultuuripärandi tutvustamiseks kui ka piirkondade kestlikuks arenguks.
Mitmes ettekandes tõdeti, et kultuuritee ei sünni üksnes ajalooliste paikade olemasolust. Sama oluline on võime need paigad siduda terviklikuks looks. Mõne kultuuritee keskmes on linnad või kirikud, teise puhul laulupärand või kalmistud, kuid kõigi eesmärk on aidata mõista Euroopa ühiseid juuri ning tuua esile kohalike kogukondade roll nende pärandi hoidmisel. Eraldi rõhutati ka teadlaste, muuseumide ja mäluasutuste panust, sest just teaduspõhine käsitlus annab kultuuriteedele usaldusväärsuse ja rahvusvahelise väärtuse.
Olulise teemana käsitleti koostööd. Edukad kultuuriteed sünnivad tavaliselt altpoolt – kohalike inimeste, ühenduste ja entusiastide algatusel –, kuid nende kestlik areng eeldab head koostööd omavalitsuste, riigiasutuste, ettevõtjate ning rahvusvaheliste partneritega. Samuti rõhutati, et kultuuritee ei ole eesmärk omaette, vaid raamistik, mis aitab ühendada juba olemasolevaid kultuuriväärtusi ning muuta need nii kohalikele elanikele kui ka külalistele paremini nähtavaks.
Seminar kinnitas, et Eestis on kujunemas aktiivne Euroopa kultuuriteede kogukond. Erinevad võrgustikud ei konkureeri omavahel, vaid täiendavad üksteist, jutustades Euroopa kultuuriloost erinevaid, kuid omavahel seotud lugusid. Just see mitmekesisus annab Eestile võimaluse kõnetada rahvusvahelist kultuurihuvilist publikut ning tugevdada oma kohta Euroopa ühises kultuuriruumis.
Seminari videosalvestus on järelvaadatav Kultuuriministeeriumi YouTube’i kanalil Euroopa kultuuriteede seminar 2026 avasõnad
Olav Püha Fond peab oluliseks, et Eesti oleks Euroopa kultuuriteede võrgustikes nähtav partner. Kultuuriteed aitavad siduda teadusuuringud, kultuuripärandi hoidmise ja kohalike kogukondade algatused tervikuks, mis tugevdab nii Eesti rahvusvahelist nähtavust kui ka meie ajaloolise pärandi mõtestamist. Just sellise koostöö arendamine on ka fondi üks peamisi eesmärke.