26. veebruaril kogunesid Lihula mõisas Lääne-Eesti omavalitsuste, koguduste, muuseumide, turismiorganisatsioonide ja kogukondade esindajad, et arutada Eesti Olavitee järgmisi etappe. Kohtumine tähistas olulist sammu Saaremaal alustatud töö laiendamisel Mandri-Eestisse ning kinnitas põhimõtet, et Eesti Olavitee sünnib koostöös kohalike kogukondadega.
Kohtumise avas Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide juht Anton Pärn, kes rõhutas vajadust siduda Püha Olaviga seotud paigad ühtseks kultuuriteeks, mis tutvustab Eesti ja Skandinaavia ühist ajalugu. Samuti peeti oluliseks, et uus teekond täiendaks olemasolevaid matkaradu ega dubleeriks neid.
Olav Püha Fondi nõukogu liige professor Kersti Markus tutvustas Eesti Olavitee ajaloolist ja rahvusvahelist kontseptsiooni. Ettekandes käsitleti Püha Olavi kultuse levikut Läänemere piirkonnas, Eesti ranniku rolli Skandinaavia ja ida suunalistes ühendustes ning põhimõtet, et Eesti Olavitee eri piirkonnad moodustavad ühtse ajaloolise terviku. Samuti anti ülevaade Euroopa kultuuriteede võrgustikust St. Olav Ways, mille teaduskomiteesse kuulub ka fondi esindaja.
Visit Saaremaa juhataja Anu Lomp tutvustas Saaremaal tehtud kaardistustöid ja kogemusi kogukondade kaasamisel. Arutati maaomanikega tehtavat koostööd, märgistuse põhimõtteid, teenuste arendamist ning kogukondade rolli tulevase kultuuritee kujundamisel. Saaremaa kogemusest kujuneb oluline lähtekoht järgmiste piirkondade töö kavandamisel.
Ühises arutelus rõhutati, et Olavitee peab arenema piirkondade endi eestvedamisel. Marsruudi kavandamisel tuleb arvestada kohaliku kultuuripärandi eripära, kasutada võimalusel olemasolevaid radu ning teha tihedat koostööd omavalitsuste, koguduste, RMK, maaomanike, ettevõtjate ja vabatahtlikega. Kohtumisel lepiti kokku järgmistes sammudes: piirkondlike töörühmade moodustamises, koostöö arendamises RMK-ga ning uute rahastusvõimaluste otsimises.
Lihula kohtumine oli esimene ühine arutelu, kus Saaremaal saadud kogemused viidi Mandri-Eestisse. See kinnitas arusaama, et Eesti Olavitee ei ole üksnes uus kultuuri- ja palverännutee, vaid kogukondlik algatus, mis ühendab kultuuripärandi uurimise, kohaliku identiteedi tugevdamise ja piirkondadevahelise koostöö.