Sel nädalal müttavad Lihula mõisamäel ja Saastna kabeli ümbruses kummalised seadeldised, millega arheoloogid püüavad labidat kätte võtmata piiluda maapõue.
Teisipäeval lükkas Haapsalu ja Läänemaa muuseumite juht Anton Pärna Lihula mõisa esisel platsil suurte ratastega seadeldist, mis eemalt vaadates meenutas vanaagset turukäru. Samal ajal põristas mõisahoone taga haljasalal ringi ATV, mille sabas lohises kultivaatorit meenutav ese. Lihula mõisamäel polnud siiski käimas põllutööd, vaid kummaliste seadmetega uurisid arheoloogid maapõue ja seal leiduvat. Suurte ratastega seadeldis kannab nime magnetomeeter ja ATV sabas lohises georadar.
Magnetomeeter näitab arheoloog Villu Kadaka sõnu maa magnetvälja häireid, mida põhjustavad maa sees olevad objektid. Georadar näitab aga pinnase tihedust ja tiheduse erinevusi. „Kus on rohkem kive, seal ta näitab tihedamalt, kus on hõre muld, seal näitab hõredamalt,” selgitas Kadakas lihtsas keeles georadari tööpõhimõtteid.
Nende kahe seadme abil on võimalik maasse auku kaevamata kindlaks teha näiteks seda, kas maa sees on peidus müüre, tuleasemeid või muud, mida palja silmaga ei näe, kuid mis võiks arheoloogidele huvi võiks pakkuda.
„Näiteks Purtse Tarakaldal (muinasaegne linnus Ida-Virumaal – toim.) tulid meil välja mahapõlenud majade konstruktsioonid,” ütles ajaloolane Kersti Markus. Ta lisas, et tänu seadmetele nägid arheoloogid maa sees peituvaid kolde- ja ahjukohti ning neljakandiliste hoonete konstruktsioone. „See oli täiesti sensatsioon, et korraga ilmub otse meie ette viikingiaeg ja majad. See muudab ka meie pilti linnustest, sest keegi pole seni öelnud, et linnustes tõepolest elati,” sõnas Markus. Kadakas lisas, et linnused on tavalised nii suured, et keegi ei jõua neid tervikpildi saamiseks tervenist läbi kaevata.
Purtse jõe suudmes asuv Taramäe ja kolm kilomeetrit ülesvoolu asuv Tarakalda olid esimesed, mida Eesti-Norra ühise teadusprojekti raames ja Norra riigi toel sel suvel uuriti. Nüüd võtsid arheoloogid koos Norra Trondheimi ülikooli uurimisrühmaga ette Lihula ja Saastna.
Markuse sõnul algas Eesti ja Norra teadlaste ühisprojekt kaks aastat tagasi ja on seotud 10.-11. sajandi vahetusel elanud ja hiljem pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav Haraldssoni teekonnaga Skandinaavia ja Novgorodi vahel. „Laiem mõte oli, et katsuks üles leida kaubitsemiskohad – üks Läänemaalt, teine põhjarannikult,” ütles Markus. Ta lisas, et just Eesti lääne- ja põhjaranniku kaudu kulges omaaegne viikingite meretee.
Purtse valiti välja seetõttu, et oma jõe suudmes asuva asukoha ja linnuse tõttu oleks see loogiline peatuskoht. Lisaks asub Purtse Taramäe juures Olli allikas, mille nimi viitab Pühale Olavile. Pühale Olavile oli pühitsetud ka Saastna kabel, mida arheoloogid Norra projekti raames juba eelmisel suvel uurisid. Kui mullu kaevati välja kabeli müürid, siis nüüd uuritakse magnetomeetriga kabeli ümbrust, et leida üles ka omaaegne sadamakoht.
Lihula valiti aga uurimisobjektiks seetõttu, et see on ainus koht läänerannikul, kus mis omal ajal asus mere lähedal. Teised Läänemaa linnused on kõik asunud kaugemal sisemaal. „Kui siit läänerannikult otsida kaubitsemiskohta, on tõenäoline Lihula. Ja lisaks, miks valiti Lihula piiskopkonna keskuseks? Piiskopkonna keskus on alati kaubitsemiskoht,” selgitas Markus.
Kui juba Lihulas ollakse ei piirdu arheoloogid pelgalt mõisamäega, vaid uurivad georadari ja magnetomeetriga ka muid huvipakkuvaid kohti nagu näiteks Lihula kultuurimaja tagust, kuhu ulatus keskaegne asula, samuti kiriku ja kunagise nunnakloostri ümbrust, mille kohta on arheoloog Mati Mandel pakkunud, et sinna võidi matta 1220. aastal Lihula linnuses saarlaste poolt maha löödud rootslased.
Kuigi välitööd Lihulas ja Saastnas saavad selle nädalaga läbi, jätkub kogutud andmete töötlemine Norras Trondheimi ülikoolis. „Esmased järeldused saavad olla ja ilmselt ongi väga vähesed. Mõnes kohas ei pruugi see esimene pilt midagi näidata,” ütles Kadakas. „Aga eks me esita neile juba ette ka küsimusi, millele vastust ootame ja me väga loodame, et nad üllatavad meid.”
Neljapäeva, 29. juuni õhtul kl 17 on kõigil huvilistel võimalus tulla Lihula mõisa, kus Markus, Pärn ja Kadakas koos Carmen Cuenca-Garciaga Trondheimi ülikoolist tutvustavad uuringute eesmärke ja räägivad kõrgtehnoloogilistest meetoditest, millega vaadeldakse Lihula kultuurkihti. Kui läheb hästi, loodavad arheoloogid tutvustada ka uuringute esimesi tulemusi.
Fotod Kaire Reiljan